I. ÜLDSÄTTED
1. Hiiumaa laidude maastikukaitseala (edaspidi kaitseala)
on moodustatud Hiiumaa Rajooni TSN Täitevkomitee 26. septembri
1962. a otsusega nr 70 "Looduskaitse kindlustamisest Hiiumaa
rajoonis" looduskaitse alla võetud Väinamere laidude
botaanilis-ornitoloogilise keeluala baasil, mis reorganiseeriti
Eesti NSV Ministrite Nõukogu 26. oktoobri 1971. a määrusega
nr 493 «Uute riiklike kaitsealade moodustamise ja riikliku
maastikulise kaitseala "AegviiduNelijärve" ümbernimetamise
kohta" (ENSV Teataja 1971, 44, 465) Hiiumaa laidude riiklikuks
maastikukaitsealaks. Kaitseala põhieesmärgiks on Väinamere
laidude ning Hiiumaa kaguranniku iseloomulike koosluste ja maastike
kaitse.
2. Kaitseala välispiir on määratletud Vabariigi
Valitsuse kinnitatud Hiiumaa laidude maastikukaitseala välispiiri
kirjeldusega.
3. Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra
eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevöönditeks
ja piiranguvööndiks.
4. Kaitseala ja selle vööndite piirid kantakse
riiklikusse maakatastrisse.
5. Kaitseala ja selle vööndite piiride kirjeldus
on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta
maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000), Eesti Metsakorralduskeskuse
Putkaste metskonna 1986. aasta puistuplaani ning talumaade osas
1938. aastal väljaantud Katastri Ameti skeemiliste kaartide
(mõõtkava 1:10 000) alusel. Merel kulgev piir
on kirjeldatud nurgapunktide koordinaatide ja neid ühendavate
geodeetiliste joontega. Geograafilised koordinaadid on esitatud
WGS-84 süsteemis ja ristkoordinaadid Eesti põhikaardi
EUREF-EST-92 süsteemis Lamberti konformses koonilises projektsioonis.
II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
6. Inimestel on lubatud viibida ning marju ja seeni
korjata kogu kaitsealal, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja
punktis 16 sätestatud juhtudel sihtkaitsevööndis.
Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT
I 1993, 39, 590; 1995, 26--28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51,
967; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152; 30, 409; 59, 941) ja kaitstavate
loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555),
kusjuures erateed ja -rajad on päikesetõusust kuni päikeseloojanguni
avalikuks kasutamiseks.
7. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala
valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades,
välja arvatud õuemaal. Telkimine ja lõkke tegemine
õuemaal on lubatud omaniku loal.
8. Jalgratastega liiklemine väljaspool selleks ettenähtud
teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine
väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on keelatud,
välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve-
ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga
lubatud põllumajandus- ja metsatöödel. Skuutritega
liiklemine on keelatud kaitseala piiranguvööndis väljaspool
selleks ettenähtud ja tähistamata liiklusteed ning sihtkaitsevööndis.
9. Kaitsealal on keelatud puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute
rajamine.
10. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal
keelatud:
1) kinnitada maakorralduskava;
2) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja pindala;
3) anda projekteerimistingimusi;
4) väljastada metsaomanikule metsamajandamiskava;
5) kehtestada detail- ja üldplaneeringut;
6) korraldada üle 50 osalejaga rahvaüritusi.
11. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas
kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja
või projekti või kava kooskõlastuse taotleja
esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja
vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega
ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale
kui ka loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse
saamist. Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala
valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni
ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku
taotlejat kui ka loa andjat.
Kaitseala valitseja vaatab metsateatise läbi ning annab oma
nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel
omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast
teatise saamist.
12. Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996,
49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81,
1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614) paragrahvi
44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnistu võõrandamisel
volitatud ostueesõiguse teostamisel riiki esindama keskkonnaminister,
kellele teatatakse kinnisasja võõrandamisest asjaõigusseaduses
sätestatud korras.
13. Kaitsealale jääva kaitstava looduse üksikobjekti
kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi
5 lõike 5 kohase kaitse-eeskirja alusel, kui käesolev
kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti.
III. SIHTKAITSEVÖÖND
14. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal
väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike
koosluste säilitamiseks.
15. Kaitsealal on seitse sihtkaitsevööndit:
1) Soonlepa lahe saarte sihtkaitsevöönd, kuhu
kuuluvad Pühalepa vallas Valgekare, Väike-Pihlakare
ja Suur-Pihlakare (Pihla (A47) talu lahusmaatükid), Hoburahu,
Sitakare, Paerahu, Silmarahud (2), Kuivarahu ja Juhanirahu ning
veeala, mille piir on kirjeldatud järgmiste geodeetiliste
joontega: kinnistu Salinõmme (A33) idanurgast punkti 58o49'55"
N 22°58'09" E (6521860-440474), sealt punkti 58°49'47"
N 22°58'33" E (6521594-440848), sealt asimuudil 180o
Öakse laiu põhjarannikuni, edasi mööda Öakse
laiu rannajoont lääne suunas Öakse laiu läänenurgani,
sealt Auklaiu idanurka, edasi mööda Auklaiu põhjarannikut
Auklaiu läänenurgani, sealt Salinõmme poolsaare
kagunurka ning edasi mööda Salinõmme poolsaare
idarannikut kuni kinnistu Salinõmme (A33) idanurgani;
2) Hanikatsi salumetsa sihtkaitsevöönd, kuhu
kuulub Pühalepa vallas Hanikatsi laiul talude Hanikatsi (A145)
ja Hanikatsi (A32) maa osas, mis jääb põhja poole
mõttelisest sirgest, mis ühendab Püskuma otsa
põhjatippu Hanikatsi laiu idarannikul Kajuna nina läänetipuga
Hanikatsi laiu läänerannikul;
3) Agariku sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub veeala,
mille piir kulgeb mööda Hanikatsi laiu rannajoont Rootsimaa
nina lõunatipust Tiigi sääre läänetipuni
ning on edasi kirjeldatud järgmiste geodeetiliste joontega:
Tiigi sääre läänetipust Hanikatsi laiul punkti
58°46'40" N 23°00'00" E (6515794-442161), sealt
punkti 58°45'20" N 23°00'00" E (6513319-442124),
sealt punkti 58°45'20" N 23°03'03" E (6513277-445065)
ning sealt Rootsimaa nina lõunatippu Hanikatsi laiul;
4) Laidelahe sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad
Pühalepa vallas Ahelaid (Pärna (A99) ja Saarnaki (A100)
talude lahusmaatükid), Kõverlaid (Simuna (12) ja Tõnise
(13) talude lahusmaatükid), Hanerahu, Ankrurahu, Aherahu
ja Hülgerahu ning neid ümbritsev veeala, mille piir
on määratletud järgmiste geodeetiliste joontega:
punktist 58°45'32" N 23°10'09" E (6513557-451919)
punkti 58°45'09" N 23o11'39" E (6512828-453356),
sealt punkti 58°43'54" N 23°07'15" E (6510561-449082),
sealt punkti 58°44'41" N 23°05'32" E (6512037-447445)
ja sealt punkti 58°45'32" N 23°10'09" E (6513557-451919);
5) Langekare sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub Pühalepa
vallas Langekare saar ning seda ümbritsev veeala, mille piir
on määratletud järgmiste geodeetiliste joontega:
punktist 58°48'20" N 23°08'17" E (6518789-450190)
punkti 58°48'20" N 23°08'40" E (6518789-450551),
sealt punkti 58o48'12" N 23°08'40" E (6518516-450551),
sealt punkti 58°48'12" N 23°08'17" E (6518516-450190)
ja sealt punkti 58°48'20" N 23°08'17" E (6518789-450190);
6) Salinõmme soolaku sihtkaitsevöönd,
kuhu kuuluvad Pühalepa vallas Putkaste metskonna kvartalid
156 (ainult kaitsealale jääv osa; talude A17, A18, A183
ja Luki (A26) lahusmaatükkide osas), 157 (nii riigimaa kui
ka Kanarpiku (A31) talu maa ning talude Luki (A26), A201, A30,
Metsaääre (A25) ja Rohila (A32) lahusmaatükkide
osas), 158 (talude Haava (A40) ja Kanarpiku (A31) maa ning talude
A30, Metsaääre (A25), A63 ja A201 lahusmaatükkide
osas), 159 (ainult kaitsealale jääv osa; talude Oja
(A41) ja Põllumäe (A42) maa ning talude A63 ja A182
lahusmaatükkide osas), 163 (talude A15, A196, A197, A16,
A107, A17, A18, A183 ja Luki (A26) lahusmaatükkide osas),
164 (talude Tara (39) ja Haava (A40) maa ning talude A16, A107,
A17, A18, A183, Luki (A26), Rohila (A32) ja A201 lahusmatükkide
osas), 165 (talude Tara (A39), Haava (A40) ja Oja (A41) maa ning
talude A201, Metsaääre (A25), A30 ja A63 lahusmaatükkide
osas), 166 (ainult kaitsealale jääv osa; talude Oja
(A41) ja Põllumäe (A42) maa osas) ja 167 (ainult kaitsealale
jääv osa; talude A14, A15, A196, A197 ja A16 lahusmaatükkide
osas) ning veeala, mille piir kulgeb Milgi kraavi suudmest mööda
nimetatud kraavi mõttelist sirgjoonelist idasuunalist pikendust
ida suunas kuni ristumiseni Putkaste metskonna kvartali 165 kagupiiri
mõttelise sirgjoonelise edelasuunalise pikendusega ning
edasi mööda seda kirde suunas kuni Putkaste metskonna
kvartali 165 kagunurgani ning edasi mööda rannajoont
kuni Milgi kraavi suudmeni;
7) Laidude sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Pühalepa
vallas Auklaid (Salinõmme (A33) talu lahusmaatükk),
Öakse laid (Pihla (A47) talu lahusmaatükk), Saarnaki
laid (Pärna (A99), Saarnaki (A100) (kahes osas), Uuetalu
(A101) ja Vapperi (A104) talu maa ning kinnistute (A102) ja (A103)
lahusmaatükid) ja seda ümbritsev kaitsealale jääv
veeala koos sealsete laidude ja rahudega, Hanikatsi laid (Hanikatsi
(A145) ja Hanikatsi (A32) talude maa osas, mis ei kuulu Hanikatsi
salumetsa sihtkaitsevööndisse) ja seda ümbritsev
veeala 50 meetri ulatuses (välja arvatud Agariku sihtkaitsevööndisse
kuuluv veeala), Vareslaid (P. Salini (9), Mäe (A164), Mäe
(A198), Lepiku (A165) ja Lille (A200) talude lahusmaatükid)
ja Varesrahu ning neid ümbritsev kaitsealale jääv
veeala, Kõrglaid (talu A105 maa ning kinnistu Kassari Kalurite
Ühing (A502) maa (kahes osas) ja seda ümbritsev kaitsealale
jääv veeala.
16. Soonlepa lahe saarte, Hanikatsi salumetsa, Agariku,
Laidelahe, Langekare ning Laidude sihtkaitsevööndites
on inimeste viibimine lubatud teaduslikel välitöödel
kaitseala valitseja nõusolekul, järelevalve- ja päästetöödel
ning:
1) Soonlepa lahe saarte sihtkaitsevööndis 1. juulist
kuni jääkatte tekkimiseni kaitseala valitseja nõusolekul
ning jääkatte tekkimisest jääkatte lagunemiseni
kaitseala valitseja nõusolekuta. Salinõmme küla
elanikel on Soonlepa lahe saarte sihtkaitsevööndi veealalt
lubatud aasta ringi läbi sõita;
2) Hanikatsi salumetsa sihtkaitsevööndis tähistatud
jalgrajal ning ülejäänud Hanikatsi salumetsa sihtkaitsevööndis
kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul;
3) Agariku sihtkaitsevööndis läbisõidul
väikelaevaga;
4) Laidelahe sihtkaitsevööndis 15. juulist kuni 15.
septembrini kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul ning
1. jaanuarist 10. veebruarini kaitseala valitseja nõusolekuta;
5) Laidude sihtkaitsevööndis Öakse laiul 1. juulist
15. juulini kaitseala valitseja nõusolekul ning 15. juulist
kuni jääkatte lagunemiseni kaitseala valitseja nõusolekuta,
Auklaiul 1. juulist kuni jääkatte tekkimiseni kaitseala
valitseja nõusolekul ning jääkatte tekkimisest
kuni jääkatte lagunemiseni kaitseala valitseja nõusolekuta
ja teistel Laidude sihtkaitsevööndi laidudel ning neid
ümbritseval veealal jääkatte lagunemisest jääkatte
tekkimiseni kaitseala valitseja nõusolekul ning jääkatte
tekkimisest jääkatte lagunemiseni kaitseala valitseja
nõusolekuta;
6) Langekare sihtkaitsevööndis jääkatte tekkimisest
jääkatte lagunemiseni.
17. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus
ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja
punktidega 6--10 lubatud ning järgmised koosluste ja liikide
säilimiseks vajalikud või neid mittekahjustavad tegevused:
1) hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks
kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul;
2) teede ja radade hooldustööd kaitseala valitseja
igakordsel nõusolekul;
3) Salinõmme soolaku, Hanikatsi salumetsa ja Laidude sihtkaitsevööndis
poollooduslike koosluste majandamine, nagu karjatamine, niitmine
ja võsaraie, kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul;
4) Salinõmme soolaku ja Laidude sihtkaitsevööndis
põdra-, metssea-, metskitse-, punahirve-, hundi-, kopra-,
rebase-, kähriku- ja mingijaht kaitseala valitseja igakordsel
nõusolekul;
5) Salinõmme soolaku ja Laidude sihtkaitsevööndis
valikraie kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul, kusjuures
kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja
ja metsamaterjali väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse
osas;
6) Salinõmme soolaku ja Laidude sihtkaitsevööndis
ehitiste, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide hooldustööd
kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul;
7) Salinõmme soolaku ja Laidude sihtkaitsevööndis
mittetootmisliku iseloomuga ehitiste rajamine kaitseala tarbeks;
8) kalapüük Laidude sihtkaitsevööndis kaitseala
valitseja nõusolekul aasta ringi ja Soonlepa lahe saarte
sihtkaitsevööndis 1. juulist kevadise jääminekuni,
kusjuures kalapüügil tuleb arvestada teistes õigusaktides
sätestatut;
9) Salinõmme soolaku sihtkaitsevööndis kraavide
hooldustööd kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul;
10) Laidelahe sihtkaitsevööndis 15. juulist kuni 15.
septembrini kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul säinapüük
võrkude ja veonoodaga;
11) käesoleva kaitse-eeskirja punktis 18 sätestatud
tegevus.
18. Sihtkaitsevööndis on poollooduslike koosluste
esinemisaladel nende ilme ja liigilise mitmekesisuse tagamiseks
kohustuslik:
1) Laidude sihtkaitsevööndis lammaste karjatamine lookooslustel
Saarnaki laiu põhjaosas Pärna (A99), Uuetalu (A101),
Saarnaki (A100) ja Vapperi (A104) talude ja kinnistute (A102)
ja (A103) maa Pärna (A99) talu maad läbivast ida-läänesuunalisest
kiviaiast põhja poole jääval osal karjatamiskoormusega
1,5 lammast ühe hektari maa kohta ning Hanikatsi laiu lookooslustel
Hanikatsi (A32) ja Hanikatsi (A145) talu maal nimetatud talude
maid läbivast ida-läänesuunalisest kiviaiast lõuna
poole jääval osal karjatamiskoormusega 2 lammast ühe
hektari maa kohta;
2) Laidude sihtkaitsevööndis rohumaade niitmine või
puu- ja põõsarinde harvendamine Saarnaki laiul Pärna
(A99) ja Saarnaki (A100) talu maal ning Hanikatsi laiul Hanikatsi
(A32) ja Hanikatsi (A145) talude maal.
19. Sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsa
kategooriasse järgmiste juhtfunktsioonidega:
Hanikatsi salumetsa ja Laidelahe sihtkaitsevööndis
- looduskaitse; metsaökosüsteemi areng üksnes loodusliku
protsessina;
Salinõmme soolaku ja Laidude sihtkaitsevööndis
- looduskaitse; bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.
IV. PIIRANGUVÖÖND
20. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult
kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate
loodusobjektide seaduses ning selle alusel käesolevas kaitse-eeskirjas
kehtestatud tingimustega.
21. Kaitsealal on Soonlepa lahe piiranguvöönd,
kuhu kuulub Soonlepa lahe kaitsealale jääv osa, välja
arvatud Soonlepa lahe saarte sihtkaitsevööndisse kuuluv
osa.
22. Piiranguvööndis on lubatud looduskaitsenõuetega
kooskõlas olev majandustegevus, välja arvatud käesoleva
kaitse-eeskirja punktidega 6-10 keelatud ning järgmine tegevus:
1) maavarade ja maa-ainese kaevandamine;
2) jäätmete ladustamine.
23. Kalapüük kaitseala piiranguvööndis
on lubatud, kusjuures kalapüügil tuleb arvestada teistes
õigusaktides sätestatut.
24. Kaitseala valitseja nõusolekuta on piiranguvööndis
keelatud uute ehitiste püstitamine.
V. LÕPPSÄTTED
25. Järelevalvet kaitsealal teostab kaitseala valitseja
ning teised selleks volitatud isikud, kes on oma pädevuse piires
õigustatud kaitsealal tegutsema ka iseseisvalt.
26. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid,
kannavad haldus- või kriminaal- ja tsiviilvastutust seaduses
ettenähtud korras.
27. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused
lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja
tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri
poole.
Hiiumaa laidude maastikukaitseala välispiiri
kirjeldus
Hiiumaa laidude maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir)
kulgeb Salinõmme poolsaare kagunurgast mööda rannajoont
kinnistu Kalasadam põhjanurgani Talislaiu edelanurgas. Edasi
on piir määratletud järgmiste geodeetiliste joontega:
kinnistu Kalasadam põhjanurgast Talislaiu edelanurgas punkti
58°49'14" N 22o58'37" E (6520591-440905), sealt punkti
58°49'29" N 22°57'27" E (6521045-439776) ning
sealt Salinõmme poolsaare kagunurgani.
Hiiumaa laidude maastikukaitseala esimese lahustüki piir kulgeb
Pühalepa vallas Putkaste metskonna kvartali 157 loodenurgast
mööda kvartalite 157, 158 ja 159 põhjapiiri kuni
Salinõmme tee teemaa läänepiirini ning edasi mööda
seda lõuna suunas kuni ristumiseni Põllumäe (A42)
talu maa idapiiriga ning edasi asimuudil 279° lääne
suunas kuni kvartali 165 idapiirini. Edasi kulgeb piir mööda
kvartali 165 ida- ja kagupiiri kuni rannajooneni ning edasi mööda
kvartali 165 kagupiiri mõttelist sirgjoonelist edelasuunalist
pikendust edela suunas kuni ristumiseni Milgi kraavi mõttelise
sirgjoonelise idasuunalise pikendusega ning edasi mööda
seda lääne suunas kuni Milgi kraavi suudmeni ning edasi
mööda Milgi kraavi lääne ja loode suunas kuni
kvartali 167 loodenurgani. Piir jätkub mööda kvartali
167 põhjapiiri ja kvartali 163 läänepiiri kuni
kvartali 163 loodenurgani ning edasi kirde suunas mööda
kvartali 163 loodenurka ja kvartalit 156 läbiva kraavi ristumispunkti
nimetatud kvartali idapiiriga ühendavat mõttelist sirgjoont
kuni nimetatud kraavi ja kvartali 156 idapiiri ristumispunktini
ning edasi mööda kvartali 156 idapiiri põhja suunas
kuni kvartali 157 loodenurgani.
Teise lahustükina kuulub Hiiumaa laidude maastikukaitseala
juurde Pühalepa vallas Saarnaki laid ning seda ümbritsev
veeala koos seal asuvate laidudega, mille piir kulgeb punktist 58o49'09"
N 22o59'15" E (6520405-441499) punkti 58o49'08" N 22o58'43"
E (6520385-440993), sealt asimuudil 164o kuni 50 meetri kauguseni
Saarnaki laiu rannajoonest ning edasi 50 meetri kaugusel rannajoonest
kagu ja lõuna suunas paralleelselt Saarnaki laiu rannajoonega
kuni lõikumiseni punktist 58°47'26" N 23°00'40"
E (6517211-442824) asimuudil 224° kulgeva mõttelise sirgjoonega
ning edasi mööda seda kirde suunas kuni nimetatud punktini
ning edasi nimetatud punktist asimuudil 5o kirde suunas kuni 50
meetri kauguseni Saarnaki laiu rannajoonest ning edasi 50 meetri
kaugusel rannajoonest põhja ja loode suunas ümber Saarnaki
laiu kuni lõikumiseni punktist 58°49'09" N 22°59'15"
E (6520405-441499) Saarnaki laiu põhjanurka kulgeva mõttelise
sirgjoonega ning edasi mööda seda loode suunas punkti
58°49'09" N 22°59'15" E (6520405-441499).
Kolmanda lahustükina kuuluvad Hiiumaa laidude maastikukaitseala
juurde Pühalepa vallas Ahelaid, Kõverlaid, Hülgerahu,
Hanerahu, Ankrurahu ja Aherahu koos veealaga, mille piir on määratletud
järgmiste geodeetiliste joontega: punktist 58°45'32"
N 23°10'09" E (6513557-451919) punkti 58°45'09"
N 23°11'39" E (6512828-453356), sealt punkti 58°43'54"
N 23°07'15" E (6510561-449082), sealt punkti 58o44'41"
N 23°05'32" E (6512037-447445) ja sealt punkti 58°45'32"
N 23°10'09" E (6513557-451919).
Neljanda lahustükina kuulub Hiiumaa laidude maastikukaitseala
juurde Langekare laid ning seda ümbritsev veeala, mille piir
on määratletud järgmiste geodeetiliste joontega:
punktist 58o48'20" N 23o08'17" E (6518789-450190) punkti
58o48'20" N 23o08'40" E (6518789-450551), sealt punkti
58o48'12" N 23o08'40" E (6518516-450551), sealt punkti
58o48'12" N 23o08'17" E (6518516-450190) ja sealt punkti
58o48'20" N 23o08'17" E (6518789-450190).
Viienda lahustükina kuulub Hiiumaa laidude maastikukaitseala
juurde Hanikatsi laid koos veealaga, mille piir kulgeb punktist
58°46'40" N 23°00'00" E (6515794-442161) punkti
58°45'20" N 23°00'00" E (6513319-442124), sealt
punkti 58°45'20" N 23°03'03" E (6513277-445065),
sealt mööda nimetatud punkti ja Rootsimaa nina lõunatippu
Hanikatsi laiul ühendavat mõttelist sirgjoont põhja
suunas kuni 50 meetri kauguseni Hanikatsi laiu rannajoonest ning
edasi ümber Hanikatsi laiu 50 meetri kaugusel rannajoonest
põhja, lõuna ja lääne suunas kuni lõikumiseni
Tiigi sääre lõunatippu Hanikatsi laiul ja punkti
58°46'40" N 23°00'00" E (6515794-442161) ühendava
mõttelise sirgjoonega ning edasi mööda nimetatud
sirgjoont ida suunas kuni punktini 58°46'40" N 23°00'00"
E (6515794-442161).
Kuuenda lahustükina kuuluvad Hiiumaa laidude maastikukaitseala
juurde Vareslaid ja Varesrahu ning neid ümbritsev veeala 50
meetri ulatuses.
Seitsmenda lahustükina kuulub Hiiumaa laidude maastikukaitseala
juurde Kõrglaid ja seda ümbritsev veeala 50 meetri ulatuses.
Hiiumaa laidude maastikukaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud
riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. a maakasutuskaardi
(mõõtkavas 1:10 000), Eesti Metsakorralduskeskuse
Putkaste metskonna 1986. a puistuplaani ja talumaade osas 1938.
aastal väljaantud Katastri Ameti skeemiliste kaartide (mõõtkava
1:10 000) alusel. Geograafilised koordinaadid on esitatud WGS-84
süsteemis ja ristkoordinaadid Eesti põhikaardi EUREF-EST-92
süsteemis Lamberti konformses koonilises projektsioonis.
Keskkonnaminister Villu REILJAN
Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse-eeskirja
ja välispiiri kirjelduse kinnitamine
Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 1998. a. määrus
nr 243
Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37,
555) paragrahvi 5 lõike 4 ja paragrahvi 6 lõike 3
alusel ning arvestades Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ
looduslike elupaikade ning fauna ja floora kaitse kohta (EÜT
L 206, 21.05.1992) ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ
loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 2.04.1979) sätteid,
Vabariigi Valitsus määrab:
1. Kinnitada:
1) Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde
lisatud);
2) Hiiumaa laidude maastikukaitseala välispiiri kirjeldus
(juurde lisatud).
2. Määrata Hiiumaa laidude maastikukaitseala valitsejaks
Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus Hiiumaa Laidude Maastikukaitseala.
3. Tunnistada kehtetuks Eesti NSV Ministrite Nõukogu 26.
oktoobri 1971. a määruse nr 493 "Uute riiklike kaitsealade
moodustamise ja riikliku maastikulise kaitseala "AegviiduNelijärve"ümbernimetamise
kohta" (ENSV Teataja 1971, 44, 465) punkt 1.
Peaminister Mart SIIMANN
Keskkonnaminister Villu REILJAN
Riigisekretär Uno VEERING
Riigi
Teataja I 1998, 97, 1531
|