Sport

Vabast entsüklopeediast Vikipeedia.

Sport on mänguline kehaline tegevus.

Seda harrastatakse oma kehaliste võimete suurendamise huvist (amatöör- ehk harrastussport) või elukutsena (professionaalne ehk kutseline sport). Eesmärgi järgi eristatakse tervise- ja võistlussporti. Viimase kõrgeim aste on tippsport. Võistlustel saavad ka pealtvaatajad spordist elamuse, mis soodustab spordiideede levikut rahva hulgas.

Kogu maailmas harrastatakse kõige rohkem kergejõustikku, jalgpalli, korvpalli, poksi, võrkpalli ja ujumist. Eestis on populaarseimad kergejõustik, suusatamine, orienteerumine, võrk- ja korvpall. Suurimad ülemaailmsed võistlused on kaasaegsed olümpiamängud ja maailmameistrivõistlused.

Spordi alged pärinevad inimkonna varaselt arenguastmelt igapäevasest tööst ja sõjapidamisest. Sihiteadlikuks muutus sport Vana-Kreekas, kus see kuulus kasvatusse. Mitmesugustest jõu- ja osavusvõistlustest arenesid suurvõistlused: 776 eKr peeti esimesed olümpiamängud.

Nüüdisaja spordi alguseks peetakse 19. sajandi II poolt, kui hakati korraldama ametlikke rahvuslikke ja rahvusvahelisi võistlusi. Sporti edendas rahvusvaheliste spordiföderatsioonide loomine ja olümpiamängude taassünd (1896; kaasaegsed olümpiamängud). Eriti kiiresti on sport arenenud pärast Teist maailmasõda.

Eestis algas sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus 1890. aastatel. Raskejõustik jäigi kauaks ajaks üheks kõige menukamaks spordialaks. Kui 19. ja 20. sajandi vahetusel asutati esimesed spordiseltsid, lisandusid jalgrattasport, jooks, võimlemine, jalgpall, poks, ujumine ja uisutamine. 1912. aasta Stockholmi olümpiamängudel kuulus Venemaa võistkonda ka eestlasi. Selleks ajaks oli teiseks edukaks alaks saanud kergejõustik. Iseseisvas Eestis saavutasid kõrge rahvusvahelise taseme laskesport, purjetamine, jääpurjetamine, male ja meeste kergejõustik, endiselt võidukad olid raskejõustiklased.

Antiikolümpiamängud

Sisukord

1 Kaasaegsed olümpiamängud

1.1 Taliolümpiamängud

2 Spordiorganisatsioonid

Kaasaegsed olümpiamängud

Taliolümpiamängud

Olümpiaharta - Olümpiadeviis - Olümpiahümn - Olümpiakongress - Olümpialipp - Olümpiatuli - Olümpiasümbol - Olümpiaembleem - Olümpiasolidaarsus - Olümpialinn - Olümpiaad - Olümpiatõotus -Olümpiarituaalid - Olümpiamängude ava- ja lõputseremoonia - Olümpiamängude autasustamistseremoonia - Olümpiamängude autasud - Olümpiamängude auhinnamedal - Olümpiamängude mälestusmedal - Olümpiaorden - Olümpiaprintsiip - Olümpiaküla - Olümpiamargid - Olümpiamündid - Olümpiamuuseumid - Olümpia kunstikonkursid

Spordiorganisatsioonid

Eesti Spordimuuseum

Rahvusvaheline Olümpiakomitee

Spordialad

Aerutamine - Alpinism - Autosport

Bobisõit

Golf

Iluuisutamine

Jalgpall - Jalgrattasport - Judo - Jäähoki - Jääpurjetamine

Kahevõistlus - Kaugushüpe - Kergejõustik - Kettaheide - Kiiruisutamine - Korvpall - Käsipall - Kümnevõistlus

Lacrosse - Laskesport

Maadlus - Maahoki - Male - Matkamine - Moodne viievõistlus - Murdmaasuusatamine - Mäesuusatamine

Orienteerumine

Pankraation - Poks - Polo - Purjetamine

Rusikavõitlus

Saalihoki - Seitsmevõistlus - Sportvõimlemine - Squash - Suusahüpped - Suusasport - Sõudmine

Tennis - Trekisõit - Triatlon - Tõstmine

Uisutamine - Ujumine

Veepall - Vehklemine - Viievõistlus (kergejõustik) - Võrkpall

Spordirajatisi

	Esileht \| Viimased muudatused \| Redigeeri seda artiklit \| Artikli ajalugu Prindivariant \| Hoiatused	Te pole sisse loginud Logi sisse \| Spikker
	Teised keeled: Afrikaans \| Bosanski \| Català \| Česky \| Dansk \| Deutsch \| Ελληνικά \| English \| Esperanto \| Español \| Français \| Frysk \| Galego \| עברית \| Hrvatski \| Magyar \| Interlingua \| Italiano \| 日本語 \| Lietuvių \| Nederlands \| Norsk \| Polski \| Português \| Română \| Simple English \| Српски / Srpski \| Svenska \| தமிழ் \| Türkçe \| Українська \| 中文(简体) \| 中文(繁体)