Keemia
Vabast entsüklopeediast Vikipeedia.
Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.
Keemia põhiharud on anorgaaniline, orgaaniline, füüsikaline ja analüütiline keemia.
| Sisukord |
Keemia ajalugu
Keemia on alguse saanud avastusest, et tule mõjul võib üks aine muunduda teiseks.
Egiptuses, Hiinas ja Indias osati juba mitu tuhat aastat eKr sulatada maakidest metalle ning valmistada nende sulameid, klaasi ja emaili.
Keskajal püüdis alkeemia avastada tarkade kivi (millega loodeti väheväärtuslikke metalle kullaks muuta, leida universaalset lahustit ning valmistada nooruse eliksiiri.
Murrang keemia arengus toimus 16. sajandil, kui haigeravis hakati kasutama keemilisi aineid. Tekkis iatrokeemia, mis põhjendas haigusi mõne elemendi vähesuse või liigsusega organismis. Laienes keemia rakendamine tööstuses.
Lõplikult vääras alkeemia seisukohad 1710 tekkinud flogistoniteooria: arvati, et ainest eraldub oksüdeerumisel (põlemisel) ja ainega liitub redutseerumisel flogiston (tuleaine).
Flogistoniteooria hääbus alles 18. sajandi teisel poolel, kui hakati rakendama kvantitatiivseid uurimismeetodeid. Võeti kasutusele aatommassi (aatomkaalu) mõiste, keemiliste elementide tähistamise süsteem ning uus keemiaterminoloogia, esitati orgaaniliste ühendite struktuuri teooria põhiseisukohad, avastati perioodilisusseadus ja koostati keemiliste elementide perioodilisussüsteem.
19. sajandi teisel poolel hakkas arenema füüsikaline keemia.
Aatomiteooria alusel tekkis 20. sajandi alguses nüüdisaegne teoreetiline keemia. Eriti hoogsasti on viimasel ajal edenenud füüsika ja bioloogiaga piirnevad teadusalad biokeemia ja keemiline füüsika.
Aineklassid
Molekuli ehituse ja keemiliste omaduste järgi
alkohol - alus - eeter - ester - hape - karboksüülhape - lihtaine - liitaine - oksiid - polümeer - sool - süsivesinik
Rolli järgi
indikaator - katalüsaator - oksüdeerija - redutseerija
Füüsikalise oleku järgi
aerosool - emulsioon - lahus - suspensioon - vaht
Keemiline side
iooniline side - kaksikside - kolmikside - kovalentne side - üksikside
Osakesed
aatom - anioon - elektron - ioon - katioon - molekul - neutron - prooton - triiton
Protsessid
eksotermiline reaktsioon - endotermiline reaktsioon - keemiline reaktsioon - korrosioon - oksüdatsioon - põlemine - reaktsiooni kiirus - redoksreaktsioon - redutseerumine
Suurused
massiarv - molaarmass - mool
Ained
dihapnik - grafiit - lämmastikhape - osoon - süsihappegaas - teemant - vesi
Sulamid
Teisi mõisteid
allotroopia - inertsus - järjenumber - jää - keemiline element - keemistemperatuur - sulamistemperatuur - vitamiin
Keemikuid
Keemilised elemendid
Aktiinium - Alumiinium - Ameriitsium - Antimon - Argoon - Arseen - Astaat - Baarium - Berkeelium - Berüllium - Bohrium - Boor - Broom - Darmstadtium - Dubnium - Düsproosium - Einsteinium - Elavhõbe - Erbium - Euroopium - Fermium - Fluor - Fosfor - Frantsium - Gadoliinium - Gallium - Germaanium - Hafnium - Hapnik - Hassium - Heelium - Holmium - Hõbe - Indium - Iriidium - Jood - Kaadmium - Kaalium - Kaltsium - Kloor - Koobalt - Kroom - Krüptoon - Ksenoon - Kuld - Kuurium - Lantaan - Lavrentsium - Liitium - Luteetsium - Lämmastik - Magneesium - Mangaan - Meitneerium - Mendeleevium - Molübdeen - Naatrium - Neodüüm - Neoon - Neptuunium - Nikkel - Nobeelium - Nioobium - Osmium - Pallaadium - Plaatina - Plii - Plutoonium - Poloonium - Praseodüüm - Promeetium - Protaktiinium - Raadium - Raud - Reenium - Roodium - Rubiidium - Rutherfordium - Samaarium - Seaborgium - Seleen - Strontsium - Süsinik - Tallium - Tantaal - Tehneetsium - Telluur - Terbium - Tina - Titaan - Toorium - Tseerium - Tseesium - Tsink - Tsirkoonium - Tuulium - Uraan - Vanaadium - Vask - Vesinik - Vismut - Volfram - Üterbium - Ütrium
