Avalikkussuhted
Vabast entsüklopeediast Vikipeedia.
Artikkel vajab toimetamist
Mõiste avalikud suhted tuleb ingliskeelsest sõnapaarist public relations, lühendina PR. Sageli kasutatakse selle kõrval termineid avalikkussuhted, üldsussuhted ja suhtekorraldus.
Suhtekorraldus omab väga laia tegevushaaret ja sellepärast ei ole suudetud talle ühte ja ainuõiget definitsiooni leida. Järgnevalt on esitatud mitmeid erinevaid definitsioone, milles on välja toodud suhtekorraldusele iseloomulikud jooned.
1948. aastal defineeris Avalike Suhete Instistuut (The Institute of Public Relations) suhtekorraldust kui planeeritud ja toetatud pingutusi hea tahte ja vastastikkuse mõistmise loomiseks ning säilitamiseks organisatsiooni ja avalikkuse vahel.
Lihtsustatud kujul defineeris Avalike Suhete Instituut 1994. aastal suhtekorraldust järgmiselt: suhtekorraldus on reputatsioon, mis on kujunenud selle põhjal, mida sa teed, mida sa ütled ja mida teised ütlevad sinu kohta – teisisõnu, suhtekorraldus on distsipliin, mis aitab kujundada reputatsiooni eesmärgiga olla aktsepteeritud, nii saada kui anda tuge ning mõjutada arvamust ja käitumist.
Mexicos 1978. aastal toimunud Ülemaailmsel Suhtekorraldusühingute Assambleel (World Assambly of Public Relations) töötasid suhtekorralduspraktikud välja järgmise definitsiooni: suhtekorraldus on kunst ja sotsiaalteadus, mille eesmärk on analüüsida trende, ennustada nende tähtsust ja tähendust, konsulteerida organisatsiooni liidreid ja viia täide tegevusprogramme, mis kajastaksid nii organistatsiooni kui avalikkuse huve.
Rahvusvaheline Avalike Suhete Assosiatsioon defineeris 1987. aastal suhtekorraldust kui kogu organisatsiooni suhtlemisprotsessi pidevt ja plaanipärast juhtimist eesmärgiga saavautada mõistmine, toetus ja kontakt organistatsiooni või institutsiooni ning teatavate sihtgruppidega, kellega on juba kontakt olemas või kellega soovitakse kontakti saada. Sealjuures väärtustatakse avalikku arvamust ning korrelegeeritakse sellega võimaluse piires oma tegevust nii, et etteplaneeritud ja laiahaardelise infovahetuse abil tagada tõhus koostöö ning ühiste huvide elluviimine.
Suhtekorralduse peamiseks eesmärgiks on organisatsiooni eesmärkide saavutamine.
Suhtekorralduse funktsioonid:
1) avaliku arvamuse ennetamine, analüüsimine, tõlgendamine;
2) organisatsiooni juhtkonna nõustamine mitmel alal (meediasuhted, finantssuhted, suhted töötajatega, suhted ametivõimudega);
3) organisatsioonisisese suhtekorralduse arendamine, teostamine ja planeerimine;
4) organisatsioonis teostavate programmide ja avalikkusega suhtlemise uurimine, juhendamine ja hindamine, et saavutada viimase arusaam organisatsiooni eesmärkidest;
5) planeerimine või kaasa aitamine organisatsiooni püüdlustele mõjutada või muuta avalikkuse hoiakuid ja seisukohti organisatsioonile soodsas ja soovitud suunas.
Ajalooline ülevaade
Informatsiooni edastamist vaadete või tegevuse mõjutamiseks võib täheldada varajastest tsivilisatsioonidest peale. Näiteks võib suhetekorralduse algelemente leida muistses Indias, kus varases kirjasõnas viidati kuninga spioonidele, kelle ülesanne oli muuhulgas kuninga informeerimine rahva arvamusest, kuninga kaitsmine avalikkuse ees ja valitsusele soodsate kuulujuttude levitamine.
Suhtekorraldus tänapäeva mõistes hakkas arenema 19. saj. lõpus. Ameerika kodusõjale järgnenud aastad tähistavad tööstuse ja ettevõtluse tormilist arengut. 1889. aastal asutas Georges Westinghouse oma elektrikorporatsioonis esimese suhtekorraldusosakonna. Tänapäevasele tegevusele andis suure tõuke Esimene maailmasõda ja Ameerika president Wilsoni asutatud Avaliku Informatsiooni Komitee (Committee on Public Information). Selle komitee ülesandeks oli mobiliseerida avalik arvamus sõja ja Wilsoni rahueesmärkide toetuseks maal, mis oli sõja väljakuulutamise hetkeks lõhenenud. 1915. aastal asutasid seitse pankurit esimene avalike suhete organisatsiooni, Finantsreklaami Assotsiatsiooni (Financial Advertisting Association).
Pärast Esimest maailmasõda tõusis märgatavalt ühiskonnateadlaste huvi suhtekorralduse vastu. Hoogustusid turu-uuringud, sotsiaalsed ülevaated ja avaliku arvamuse küsitlused. 1921. aastal pidas oma esimese ülemaalilmse avaliku informatsiooni alase konverentsi Ameerika Inseneride Assotsiatsioon (American Association of Engineers). 1923. aastal ilmus Edward L. Bernays` lt esimene raamat suhtekorraldusest “Avalikku arvamust kristalliseerides” (“Crystallizing Public Opinion”) [13]. Samal aastal pidas ta esimesd loengud suhtekorraldusest New Yorgi Ülikoolis. Edward L. Bernays`lt pärineb ka mõiste avalike suhete (public relations)
1930- datel aastatel hakati üha enam rõhutama, et avalikud suhted toimivad tuginedes vastutustundelisel tegevusel ja veenval propagandal. 30-date aastate alguses asusid tööle ka esimesed poliitilise kampaania spetsialistid. 1933. aastal asutasid Clem Whitaker ja Leone Baxter San Franciscos esimese poliitilistele kampaaniatele spetsialiseerunud agentuuri. Teise maailmasõja-aastad tõid suhtekorralduse peamise töövahendina esiplaanile reklaami, mida kirjeldati väljenditega “avalike suhete reklaam (public relations advertising), “ühiskondliku teenindamise reklaam (public service advertising) või “institutsioonidele tehtav reklaam (institutional advertising). 1942. aastal asutati Sõjareklaami Nõukogu (War Advertising Council), mis töötas koos tööstuse ja valitsusega. Selle nõukogu eesmärk oli reklaamist võimsa vahendi kujundamine, mille abil panna inimesed sõja jaoks tootma, ratsioneerima nappivaid resursse, ostma sõjavõlakirju ja teenima relvajõududes.
Pärast Teist maailmasõda suundus sõjatööstusele orienteeritud majandus teeninduskesksusele, avalike suhete tähtsus tõusis ning kerkisid esile uued kommunikatsioonivahendid. Kirjutati suhtekorralduse teemalisi raamatuid ja artikleid. Loodi Rahvusvaheline Avalike Suhete Assotsiatsioon (International Public Relations Association). Sel ajajärgul edenes jõudsalt ka suhtekorraldus alane haridus. 1945. aastal hakati välja andma ajakirja “Public Relation Journal”, millest sai kaks aastat hiljem, 4. augustil 1947. aastal, loodud Ameerika Avalike Suhete Ühingu (The Public Relations Society of America/PRSA) kuukiri.
Alates 1960-datest aastatest on suhtekorralduse funktsioonid pidevalt kasvanud tähtsuse ja keerukuse poolest. Suhtekorraldusest on saanud üks olulisemaid tegureid organisatsiooni ja riigi arengul.
Eestisse jõudis aktiivsem suhtekorraldus 90-ndate aastate alguses koos turumajandusega, kui firmades alustasid tööd suhtekorraldajad. Suhtekorralduse kui majandusharu tekkimise algust tähistab aga 1994. aasta, kui avalikult turule tuli esimene suhtekorraldusteenuseid pakkuv PR-firma. 1996. asutati Eesti Suhtekorraldajate Liit, mis koondab ainsa organisatsioonina Eestis suhtekorralduse alal töötavaid inimesi. Samal aastal hakati Tartu Ülikoolis õpetama suhtekorralduse eriala. 1996. alustati Tartu Ülikoolis ka akadeemilise hariduse andmist suhtekorralduse erialal.
